Pakend aitab hoida toidu puhta ning pikka aega värske ja maitsva

Toidu pakendamine on teinud viimastel aastakümnetel läbi suure arengu. Nii võime näiteks osta poest keeratava korgiga piimapudeli ning peame kummaliseks, kui ei leia leiva-saia ümber kaitsvat pakendit. Hea pakend annab inimesele täpset infot selle kohta, kes on selle valmistanud, millised on koostisained ja nende kogused ning kui palju annab toode energiat. Pakendiinfot tasub alati lugeda, et langetada kaalutletud ostuotsused.

Liha säilimise aeg sõltub pakendist

Lihatööstused pakendavad tooteid mitmel moel alates toidule sobiva kile või kilekottide kasutamisest kuni vaakumpakendite ja spetsiaalsete gaasikeskkondade loomiseni. Kõige pikema säilitusaja annavad lihatoodetele vaakumpakendid ja termokahanevad pakendid, millest on eemaldatud õhk. Sellise meetodiga pärsitakse õhku vajavate mikroobide arengut, hoides toote maitseomadused ja välimuse muutumatuna.

Tavapärasest pikema säilivusaja annab ka liha spetsiaalsesse gaasikeskkonda pakendamine. Näiteks Rakvere Lihakombinaat kasutab värske liha värskuse ja värvi säilitamiseks pakendites gaasisegu, mis koosneb hapnikust ja süsihappegaasist. Valmis lihatooteid pakendatakse aga gaasikeskonda, mis sisaldab süsihappegaasi ja lämmastikku. Pakendite gaasikeskkonnad on tervisele ohutud ega mõjuta toote maitseomadusi. Peale avamist gaasid vabanevad. Allikas: Rakvere Lihakombinaat

Mis on pakendil kirjas?

Pakendilt leiad toi­du nimetuse, netokoguse, koostisosade loetelu (koostisosade osakaalu vähenemise suunas), säilimisaja, säilitamistingimused, toidu päritolu, toidu valmistaja (või pakendaja või müüja) nime ja aadressi. Erinõuded on sätes­tatud geneetiliselt muundatud toidu esitlemi­sele ja mahetoidu märgistamisele. Alates 2014. aasta detsembrist peab koostisainete seas olevaid allergeene rõhuta­ma koostisosade loetelus kirjastiili, kirjasuuruse või taustavärvi abil. Ära ei tasu ehmatada pakendil toidulisandite või e-ainete nimetusi nähes. Kõik Eesti tööstustes kasutatavatest e-ainetest on tervisele ohutud või lisatud minimaalsetes kogustes, et tagada tootele soovitud omadused. Sageli tähistatakse e-märgistusega koduköögis või looduses leiduvaid aineid nagu säilitusaine bensoehape, sidrunhape. Vaid soolal ja pipral pole e-tähist. Loe e-ainetest ja toidulisanditest lähemalt.

Toote säilivusaeg määra­takse toote väljatöötamise käigus. Selleks tehakse rida kestvuskatseid, kontrollimaks toote omaduste säilimist. Oluline on vahet teha märgistusele “parim enne” ja “kõlblik kuni”. “Parim enne” tähendab seda, et toode on ohutult kasutatav ka peale kuupäeva möödumist, kui see on kvaliteetne. “Kõlblik kuni” on märgitud kiirestiriknevale toiduainele, milles peale kuupäeva möödumist võivad hakata arenema tervisele ohtlikud mikroorganismid. Sellise toiduaine kasutamine peale kuupäeva möödumist pole soovitatav.

Samuti leiab pakendilt info toote päritolu kohta. Päritoluriigi või lähte­koha esitamine on kohus­tuslik, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksi­tada, näiteks pildid-sõnad viitava teisele päritolule. Näiteks kodumaisele päritolule viitavad Pääsukese märk, Ristiku märk, Eesti Parim Toiduaine, Lipumärk, Eestis kasvatatud, Eesti Siga, Eesti Lihaveis jt.

Lisaks võib tootja esitada pakendil toitumisalast teavet, toitumis- või tervisealaseid väiteid.

Toitumisalane teave on energiasisaldus (kJ/kcal); rasvad, millest küllastu­nud rasvhapped; süsivesikud, suhkru osa­kaal nendes; valgud; sool. Esitatakse toote 100 grammi kohta.

Toitumisalane väide hõlmab ener­gia, toitaine või mingi muu aine sisaldust, näiteks “suhkruvaba”, “lahja/light”, „vähesoolane“, „kiudaineallikas“, „lisatud vitamiine“, „ainult 2% rasva“ jne.

Tervisealane väide annab mõista, et toidugrupi, toidu või sel­le koostisosa ja tervise vahel on seos. Terviseala­ne väide on näiteks “Vitamiin B12 osaleb raku jagunemise protsessis”. Loe Maablogist, kuidas jõuab tervisealane väide tootepakendile.

GDA – märgistus
Pakenditelt võib leida info soovituslike päevaste toitainekoguste kohta (GDA-märgistus – (guideline daily amounts). Hetkel on GDA-märgistuse lisamine vabatahtlik. Ühtse märgistuse eesmärk on aidata tarbijal aru saada, kui palju energiat ja eri­nevaid toitaineid toote tarbi­misel saab, tuues välja just selliste ainete kogused, mille soovituslikust suurem pikaajaline tarbimine on ohuks meie tervisele.. Arvestus on too­dud ühe toiduportsjoni koh­ta ning arvestatud päevaseks soovituslikuks koguseks.

Pakenditele kantud märkide selgitusi

Lipumärk antakse tootele, mis on valmistatud Eestis tootvas ettevõttes eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.

Tunnustatud Eesti Maitse – Pääsukesemärk antakse toodetele, mille põhitooraine on kvaliteetne ja 100% ees­timaise päritoluga. Märki võivad taotleda vaid Eestis registreeritud ettevõtted.

Tunnustatud Maitse – Ristikumärk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mille tooraine võib pärineda nii Eestist kui mujalt. Märki võivad taotleda kõik Euroopa Liidu ettevõtted.

Eesti Parim toiduaine – Iga-aastase Eesti toidukonkursi võitja. Toode on valmistatud Eestis tegutsevas ettevõttes ja toode on turule toodud aasta jooksul.

Eestis kasvatatud – Eestis kasvatatud kõrge kvaliteediga aiasaadus, mis vastab Euroopa standardi kõrgema klassi nõuetele.

Ökomärk – mahepõllumajanduslik toode, mille kasvatamisel ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, geneetiliselt muundatud taimede koostisosi, sünteetilisi säilitusaineid ega toiduvärve.

Euroopa Liidu mahepõllumajanduse märk – Toode on saadud Euroopa Liidu mahepõllumajanduse nõudeid järgides, kusjuures on rangelt piiratud keemiliselt sünteesitud sisendite kasutamine, keelatud on GMO ja mineraalsete lämmastikväetiste kasutamine.

Lisainfot pakendite märgistamise kohta

Toidu märgistamisele esitatavad nõuded, märgistamisel ja muul viisil teabe edastamise kord

Toidulisandi koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded

Toidumärgised



← Tagasi