tootmine

Toiduvalmistamine nagu kodus, kuid tervele Eestile

Toiduainetööstusele kehtestatud hügieeninõuded ja nende igapäevane range järgimine tagavad, et tööstuse “köök” annab puhtuselt silmad ette enamusele koduköökidele. Toidu ohutuse eest seisavad viimse detailini täpsed tootmisprotsessid ja toiduspetsialistide parimate teadmiste-oskuste rakendamine. Toidu valmistamisel kasutavad tööstused vaid neid koostisaineid, mis vastavad toiduohutuse nõuetele ja on läbinud teadlaste uuringud ning toidujärelvalveasutuste ja tehnoloogide ranged kontrollid. Nõuete täitmine kindlustab, et inimesteni jõuab hea toit, mis täidab erinevad soovid: on maitsev, mugavalt kasutatav, isuäratava väljanägemisega ning säilitab oma maitse ja väljanägemise pikka aega. Sellele lisaks on ka taskukohane. Hügieeninõuete täitmine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on muutnud Eesti toidutootmise järjest ehedamaks ning vähendanud inimese loodud, kunstlike e-ainete kasutamist.

Mitte lihtsalt puhtus, vaid kõrghügieen

Hügieeninõuete vastavuselt ei jää tänane toidutööstus alla operatsioonisaalile või farmaatsiatööstusele – tootmisruumid peavad läikima nagu prillikivid põrandast laeni ning sisenenda tohib vaid eririietuses. Kasutuses on kergesti hooldatavad, kuid kallid roostevabast terasest töötasapinnad ning pesemine-desinfitseerimine saadab refräänina iga töötaja liigutust. Vaid sellistes tingimustes saab toidutootja valmistada ohutuid ja seejuures kauasäilivaid tooteid.

Leiva-saia tootmises kulub aastas 4000 puhastuslappi ja 45 000 paari kindaid

Leiva ja saia tootmine algab täpselt samuti nagu kodune söögitegemine. Kui kodus pestakse käed puhtaks ja pannakse ehk põll ette, siis meie inimesed panevad end pealaest jalatallani valgesse eririietusse. Käed pestakse iga kord, kui tootmisesse sisenetakse, vajadusel ka vahepeal. Iga liini osa puhastatakse erinevate tootesortide vahel ja eriti hoolikalt töövahetuse lõppedes.

Aastas kulub näiteks Leiburis 200 liitrit desinfitseerivat puhastusvahendit, 500 kraabitsat, 100 käsiharja, 200 põrandaharja, 300 põrandapesu moppi,  4000 puhastuslappi, 1200 küürimiskäsna ja  45 tuhat paari kindaid.

Röstsaiu pakime puhasruumis, mis on Eestis ainulaadne – sinna sisse liikuv õhk läbib hulga tihedaid filtreid ja ka inimesed pääsevad ruumi ainult eraldi lüüsi kaudu ja täiendavas eririietuses. Eraldi käsitletakse ka kõiki puhasruumis kasutatavaid materjale. Nii saame tagada, et meie saiad püsivad säilitusaineid kasutamata söögikõlbulikud terve nädala. Allikas: Leibur AS

Kuus kihti kaitseb mahla värskust

Mahlade tootmisel kasutatakse aseptilist tehnoloogiat, mis lihtsamalt öeldes tähendab seda, et mahl villitakse väliskeskkonna ja bakteritega kokkupuuteta. Ka mahla kartongpakend on teiste pakendite kõrval unikaalne, sisaldades endast 6 kihti materjale, mis tagavad toote puutumatuse välisõhu ja valguse eest. Unikaalne pakend ja villimismeetod teevad võimalikuks mahla üheaastase säilimise ilma igasuguste säilitusaineteta. Allikas: A. Le Coq AS

Toiduohutust jälgib karm kontroll

Eesti toidutööstused katavad enam kui miljoni eestimaalase toidulaua. See on suur vastutus, millega kaasneb palju kohustusi, et tagada tervislik ja maitsev toit.

Kuidas hoitakse silma peal leiva valmimisel?

Pagaritööstuses on igas tööetapis on kokku lepitud kontrollkohad, et tulemus saaks parim. Esmalt kontrollitakse iga valminud juuretisepartii näitajaid: happesust, niiskust, temperatuuri ja järgitakse käärimise aega, hoides seda lubatud piires. Temperatuuri ja niiskust kontrollitakse uuesti igas tainakatlas, happesust pisteliselt. Taina valmides kontrollivad pagarid 4x tunnis taignatüki kaalu, ahju temperatuure ja niiskust. Ahjust välja tulevate valmistoodete kaalu kontrollitakse samuti vähemalt 4 korda tunnis. Valmistooteid kontrollitakse regulaarselt iganädalasel kvaliteediülevaatusel. Allikas: Leibur AS.

Kuidas hoitakse silma peal piimatoodete valmimisel?

Valio kvaliteedikontroll on toorpiima ja piimatoodete tootmisprotsessi vältel väga range. Esimesed proovid võetakse juba toorpiima vastuvõtmisel farmis. Enne tootmisse laskmist läbib toorpiim laboris põhjaliku kvaliteedikontrolli, mille käigus saab muu hulgas kindlaks ka see, et toorpiim ei sisalda antibiootikume. Peale labori analüüse saab toorpiim loa tootmisesse vastuvõtuks. Valmistooteid kontrollib  Valio kvaliteediosakond pakkimise algul, keskel ja lõpus, lisaks veel iga partii tootmisjärgsel päeval ning viimasel müügipäeval. Allikas: Valio Eesti AS

Vaata videot, kuidas kontrollitakse toorpiima kvaliteeti?

Vaata videot (alates 27. minutist)

Kuidas hoitakse silma peal lihatoodete valmimisel?

Suurtes lihatööstustes on iga päev tööl järelevalveametnikud, kes pidevalt tootmist jälgivad ja kontrollivad. Näiteks Rakvere Lihakombinaadis töötab 13 sõltumatut järelevalveametnikku ning riikliku veterinaarteenistuse juht, kes nende tööd organiseerib. Kontroll algab juba loomade tervisliku seisundi ülevaatusest vastuvõtul ning rümpade veterinaarekspertiisist. Järelevalveametnikud kannavad toidukõlbulikele rümpadele tervisemärgi, mis annab õiguse liha toiduks töödelda ja müüa.

Ettevõtetes on kehtestatud seireparameetrid (toote sisetemperatuur termilise protsessi lõpus, jahutatud toote temperatuur, pH jne). Nende kriitiliste parameetrite järgimine tootmisprotsessis tagab ohutu toote tarbijale. Kvaliteeti aitab kindlustada ettevõttes kehtestatud keskkonna- ja toiduohutuse juhtimise süsteem, millega kaasneb kõikide protsesside juhtimine rahvusvaheliste standardite nõuete kohaselt ning toiduohutuse reeglite ning keskkonnasäästliku mõtteviisi pidev ja range järgimine. Allikas: Rakvere Lihakombinaat

Kui tihe on hakkliha kontrollsõel?

Hakkliha läbib Rakvere Lihakombinaadis põhjaliku kontrollisõela. Iga päev kontrollime rasva – ja sidekoe sisalduse vastavust nõuetele ning kord nädalas teeme mikrobioloogilistele nõuetele vastavuse kontrolli. Lisaks kontrollime pisteliselt hakkliha partiide säilivust kõlblik kuni kuupäeval. Tarbijale ohutu toote tagamiseks oleme määranud hakklihale kriitilised kontrollpunktid, milleks on jahutatud toote sisetemperatuur enne pakendamist. Kehtestatud nõuete järgimine tagab tarbijale ohutu toote. Allikas: Rakvere Lihakombinaat AS

Kuidas hoitakse silma peal jookide valmimisel?

Jookide puhul algab kõik põhjavee puhtusest. Seda kontrollitakse põhjalike analüüsidega kord aastas, kuid täiendavaid analüüse tehase iga päev. Osaliselt koguni reaalajas. Väga palju aitab säilitamisele juurde puhtus ja see, et joogid ei puutu  villimisel enam tavaõhu ja meid tavaliselt ümbritsevate bakteritega kokku. See ongi nii mõnegi säilimissaladuse võti. Kvaliteedikontroll on mõistagi pidev. Nii näiteks maitsevad Saku õlletehases 10 degusteerijat igapäevaselt läbi iga tootepartii, et lisaks tehnoloogiliselt tagatud protsessidele oleks ka inimlik kinnitus, et kõik maitseb nii nagu peab. Allikas: Saku Õlletehas AS

Kuidas jälgitakse toote kvaliteeti „parim enne“ aja jooksul?

Lisaks puhtusele ja tootmise käigus toimuvale kvaliteedikontrollile, toimub kvaliteedi hindamine ja jälgimine ka toote „parim enne“ perioodi jooksul. Igast tootmispartiist võetakse tootmisliinilt näidised ja säilitatakse need säilivusruumis kindlal temperatuuril. Regulaarsete ajavahemike järel kontrollitakse pisteliselt toote näidiste kvaliteeti, kuni säilivusaja lõpuni. Tarbijatelt tulnud võimalike tähelepanekute korral on võimalik koheselt teha võrdlus analoogse tootega tehase säilivusruumis. Partiinumbrile lisatud villimise kellaaeg võimaldab täpsemalt jälgida kogu partii kulgu. Allikas: A. Le Coq AS

Kuidas hoitakse silma peal jäätise valmimisel?

Suvekuudel toodetakse ja müüakse ligi 80 000 liitrit jäätist. Selleks, et jäätis hästi maitseks ja ohutult tarbijani jõuaks, maitstakse kvaliteedikontrolli eesmärgil igal hommikul üle 30 erineva jäätise, tehakse üle 200 keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi. Allikas: Premia Tallinna Külmhoone AS

Kuidas sünnib uus toode?

Tootearendus on loomulikuks osaks tootjate igapäevast, et üllatada tarbijaid uute maitsete, mugavamate pakendite või veelgi tervislikumate toodetega. Uute toodete tegemine on pikaajaline ettevõtmine, nt jõulutooteid valmistatakse suvel ja suvist kõhutäidet talvel. Täiesti uute retseptide põhjal valmivad tooted kümnete inimeste koostöös – mõni 3 nädalaga, mõni 3 aastaga. Kui toode on valmis ja oma spetsialistide ja tihti ka väiksema grupi tarbijate poolt heaks kiidetud, koostab tootearendus täpse retsepti koos üksikasjalike tegevusjuhistega, et 1001 toodet tuleksid välja täpselt samasugused nagu käsitsi katsetatud 5 või 10.

Mis mõjutab toidu tootearendust?

Ostjate eelistuste (maitse, värskus, kvaliteet ja hind) kõrval tuleb tootjal teada ka üleilmseid trende, mis määravad ostukorvi sisu aastate pärast. Tõsiasi, et tänapäeval töötavad naised suure koormusega, esitab toidutööstustele ootuse toota võimalikult ehedaid ja järjest tervislikumaid pooltooteid ning valmistoite, millest saaks peale tööd kiirelt sooja söögi valmistada.

Samuti peavad toidutööstused kätt pulsil hoidma rahvastikutrendidest ja inimeste eluviisist tulenevate haiguste ennetamisel ja leevendamisel, töötades välja järjest tervislikumaid ja funktsionaalsemaid toiduaineid. Nii ongi meie toidulauale ilmunud rikkalikumalt kiudaineid sisaldavad pagaritooted, vähese rasvasisaldusega kastmed, probiootiliste bakteritega või D-vitamiiniga piimatooted, vähese laktoosisisaldusega tooted, looduslike säilitusainetega vorstitooted, looduslike antioksüdantide ja marinaadidega lihatooted, säilitus-ja sünteetiliste värvaineteta karastusjoogid, vitaminiseeritud joogid, transrasvhapete vabad šokolaadid, kommid, kondiitritooted ja jäätised.

Taaselustatud mälestused

Eesti toidutööstuses on päris mitmeid näiteid, kus tootearenduses on mindud nn juurte juurde tagasi, nt Leiburi Triinu leib, A. le Coq’i kali või Saku Koduõlu. Need toiduained on küll tööstuses tehtud, kuid kodusvalmistatule iseloomulike maitse- ja valmistamisnüansse järgides.

Taaselustada saab ka kunagised maitsed. Näiteks tõi Atria Eesti turule Vastse-Kuuste vorstitooted, mis on valmistatud kunagise nõukogudeaegse retsepti järgi. Ka Kalevi kamašokolaad on kunagise hitt-maiuse analoog. Nostalgiatooted on väikeste vaheaegadega olnud alati populaarsed. Ka nõukogude ajal olid populaarsed need tooted, millel oli “Eesti aja hõng”. Mälestused on ikka kallimad kui käesolev hetk.

Mõni juust armastab reisida

Valio Forte juust sõidutatakse valmimiseks Itaaliasse Parma linna juustukeldritesse, kus ta küpseb 10 – 20 kuud. Küpsemise ajal on tähtis nii õige temperatuur, õhuniiskus kui ka mikrobioloogiline keskkond. Mis on hädavajalik ühele juustule, ei pruugi sobida teisele.

Forte vajab küpsemiseks spetsiaalseid mikroobe, mis aga rikuksid ära teised juustud. Lisaks tuleb Forte juustu kangid igal nädalal riiulilt välja võtta ja harjata – Itaalias teevad seda tööd robotid. Allikas: Valio Eesti AS

Kuidas toorjuust saab lihapalli sisse?

Toiduainetööstuses sõltub suuremat sorti arendustegevus investeeringutest uutesse innovatiivsetesse seadmetesse ja tootmisliinidesse. Näiteks Rakvere Lihakombinaat on investeerinud hakktoodete liini 2,5 miljonit eurot, mis teeb võimalikuks täidisega lihapallide ning paneeringuga hakktoodete tootmise. Toorjuustutäidisega lihapallide tootmisel kasutatakse nn toru-torus-lahendust ehk väiksemas torus on toorjuust ning selle ümber olevas suuremas torus hakklihamass, mis kindlate portsjonitena küpsetusliinile annustatakse. Allikas: Rakvere Lihakombinaat AS

Kuidas valmib uus õlu?

A Le Coq’i õllemeistrid valmistavad igal aastal 2-3 uut õlut. Õlle loomine algab ideest, mis tüüpi meelepärast jooki valmistada. Seejärel tuuakse kokku parimad Euroopas toodetud õlled, mis vastavad soovitud tüübile ning õpitakse tundma nende maitse omapärasid. Samuti otsitakse üles kunagised retseptid või ülestähendused aegadest, kui analoogse maitsega õlut ettevõttes varasematel aastakümnetel või sadadel toodeti. Kõige selle põhjal kujuneb visioon.

Visiooni põhjal koostab õllemeister katseretseptuuri, ostab vajalikud linnased ja humalad ning toodab katsepartii. Selle heaks kiitmisel tootearendusmeeskonna poolt koostab õllemeister, toetudes katsepartii valmistamisel omandatud kogemustele ning meeskonna muljetele, lõpliku retseptuuri ning määrab kindlaks toote kontrollparameetrid. Paralleelselt õlle väljatöötamisega tegelevad turundustöötajad toote pakendi välimuse, hankijad materjalide hankimise ning müügitöötajad toote turuletoomise kokkuleppimisega. Allikas: A. Le Coq AS

Kasutusel ka paar sajandit vanad retseptid

Liviko kristall-likööride valmistamisel on siiani kasutusel 19. sajandist pärit traditsioonilised meetodid. Jookide valmistamisel kasutab alkoholitootja aastas üle 4 tonni erineva vürtsi ja maitsetaime, mille hulgas on kaneel, kakaouba, kohviuba, kadakamarjad ja vaniljekaunad. Samuti töötleb ettevõte aastas üle 8 tonni mett.

Kunstlike lisaainete vähendamine toidus

Uued tehnoloogiad ja looduslähedaste või looduslike lisaainete kasutuselevõtt toidu heade omaduste säilitamiseks on võimaldanud viimastel aastakümnetel loobuda nii mõnestki kunstlikust lisaainest. Sellekohase märke leiab paljudelt toiduainete pakenditelt. Nii näiteks sisaldavad Kalevi šokolaadid vaid ehedat ja naturaalset kakaovõid ning on vabad transrasvadest ja säilitusainetest. Leiburi leivatehas on aga viinud vormisaiade viilutamise ja pakendamise kõrghügieeni tingimustesse, mis on teinud võimalikuks säilitusainete vabade saiade tootmise. A. Le Coqis on pikkade katsetuste ja hügieenistandardite tõstmise tulemusel võimalik toota ajaloolisi karastusjooke Limonaad ja Kelluke ilma igasuguste säilitusaineteta. Eesrindlikumad lihatööstused on aga asendanud säilitusaine E250 ehk naatriumnitriti looduslähedase säilitusainega.

Kas teadsid, et…

  • Leiva tegemine võtab aega 20 tundi, saia valmistamine 3 tundi. Leivajuuretisele lisatakse pärmi, et käärimise kestvus oleks täpse pikkusega ning valmiv leib alati ühesugune ja kvaliteetne. Lisatud pärm laguneb küpsetamise käigus, jättes leiba kasulikku B-vitamiini.
  • Korraga segatakse ühes suures katlas kokku 450 kilo tainast, millest saab 750 vormisaia, või 220 kilo tainast 240 leiva tegemiseks. Iga päev toodavad suuremad pagaritööstused kokku üle 100 tuhande paki leiba ja ligi 200 tuhat pakki saia.
  • Selleks, et saiataigna jaoks vajalikud vesi ja õli ühtlaselt seguneksid, kasutatakse suurtootmises emulgeerivaid abiaineid. Et saadud segu kuni küpsetamiseni kohev ja õhuline püsiks, lisatakse ka stabilisaatoreid. Niisuguste lisaainete täielik vältimine on tööstuslikult valmivates toiduainetes praktiliselt võimatu. Samas on need lisaained kas looduslikud või loodusidentsed.
  • 2,5% või 3% rasvasisaldusega piima saamiseks eraldatakse piimast koorelahutajas rõõsk koor ning hiljem segatakse omavahel kokku kindel osa kooritud piima ja rõõska koort. Nii saadaksegi soovitud protsendiga piim. Vaata piimatoodete valmistamise videoid Piimaliidu infoportaalist.
  • Poepiimale ei tule seistes koort peale, sest tööstuses surutakse 60 kraadini kuumutatud piim suure survega läbi klapipilu ja nii muudetakse rasvaosakesed mehaaniliselt hästi väikseks ehk homogeniseeritakse. Nii ühtlustub piima maitse ning piimas pole enam suuri rasvaosakesi, mis pinnale tõuseksid.
  • Kilo või tegemiseks kasutatakse 20 kilo piima. Kilo juustu tegemiseks kasutatakse 10 kilo piima. Vaata või valmistamise videot Piimaliidu infoportaalist.
  • Juustu augud tekivad bakterite elutegevuse tulemusena. Bakterid söövad kõhu täis ja kääritavad välja gaase, mille tulemuseks ongi augud juustus. Juustu küpsemine võtab aega vähemalt 30 päeva, kõvajuustudel võib valmimiseks kuluda ka kuni kolm aastat. Juustu valmimisest loe lähemalt Maalehest või vaata videot Piimaliidu infoportaalist.
  • Jäätise valmistamiseks kulub kaks päeva. Esimesel päeval valmib segu, mis jäetakse vähemalt 4 tunniks valmima. Teisel päeval töödeldakse segu jäätisemasinas, mis samal ajal segab, vahustab ja külmutab. Sealt tuleb jäätis välja miinus 3-6 kraadisena. Seejärel jäätis kalestatakse ehk jahutatakse miinus 40 kraadi juures maha. Pulgajäätise tegemiseks kasutatakse eskimogeneraatorit, milles kastetakse pulgajäätis ka sulanud šokolaadi sisse. Kalestatud jäätist säilitatakse kuni miinus 25 kraadi juures. Käreda külma käes säilib jäätis nõnda kuni poolteist aastat.
  • Jäätisesse lisatud emulgaatorid ja stabilisaatorid (jaanileivapuujahu, guarkummi, karrageen ja rasvhapete mono- ja diglütseriidid) on vajalikud, et siduda jäätises leiduv vesi, kindlustada väikeste jääkristallide moodustumine ja kreemise ning õhulise struktuuri säilimine pika aja jooksul.
  • Et suvel kõigi jäätisesõprade soove rahuldada, toodetakse jäätist ööpäev läbi kolmes vahetuses. Päevas läheb vabrikust välja ca 40 tonni jäätist, mis Väikese Tomi pulgajäätistesse rehkendatult teeks 666 000 tükki.
  • Küsimusele, kuidas moos kommi sisse saab, on vastus õige lihtne. Loe lähemalt siit.
  • Lihatoodete valmistamisel kasutatakse võtteid, mis käibel koduköögiski. Näiteks tenderiseerimine ehk liha murendamine on koduköögis liha haamriga tagumine, huntimine ehk liha peenestamine on hakklihamasina kasutamine; kuterdamine, mille käigus liha peenestatakse ja lisatakse lisaaineid, on koduköögis saumiksriga või blendriga segu tegemine.
  • Vorsti toorainena kasutatakse liha, mis saadakse sea-, veise- või kanarümpadelt pärast väärttükkide eraldamist ja kontidele jäänud liha eemaldamist. Konditustamisel saadud sea- ja veiseliha jaotatakse erinevatesse sortidesse, mis kõik erinevad oma rasvasisalduse poolest. Lihasisaldus määrab vorsti hinna: mida rohkem liha vorst sisaldab, seda kõrgem on selle hind. Keeduvorsti koostises leidub liha keskmiselt 50 %. Kuid on ka kõrgema lihasisaldusega keeduvorste, milles on liha 70 % ja enam. Keeduvorstile mahlasuse andmiseks lisatakse lihale umbes 20 – 30 % vett ning taimse või loomse päritoluga lisandeid. Viimased muudavad vorsti hinda ka taskukohasemaks. Taimsetest lisanditest kasutatakse enim tärklist, sojaubadest valmistatud valgukontsentraati, mille valgusisaldus on 3- 4 korda kõrgem kui lihal ja nisujahul. Loomse päritoluga ainetest on sagedamini kasutusel lõssipulber ja töödeldud kamar.
  • Vorstides olevad antioksüdandid pidurdavad rasvade rääsumist, stabilisaatorid tagavad ühtlase konsistentsi. Punakasroosat värvust andev naatriumnitrit pidurdab vorstide rääsumist ning surub maha teatud toksiine tekitavad bakterid. Samas on kasutatavad naatriumnitriti kogused tervisele ohutud ja mitu korda madalamad kasutada lubatud maksimummäärast. Vorst, kuhu pole lisatud nitritit, on hall nagu keedetud liha.
  • Lihamass on ühtlane värske liha mass, mis saadakse lihas- ja pehmete kudede eraldamisel kontidelt nagu koduköögis eemaldatakse liha supikondilt. Näiteks kanalihamass on kanaluudelt eraldatud liha, mis on jäänud sinna peale rinnafilee ja kintsufilee eemaldamist. Koduperenaised kasutavad sellist kanarümpa ära, keetes sellest suppi, aga tööstuslikult ei ole see võimalik. Siin eraldatakse liha luude küljest vastavate masinatega ning saadakse kanalihamass. Et kanalihamassi tootmine on rangelt järgitud, on välistatud, et massi satuks söögikõlbmatut kraami nagu purustatud nokad, küüned jms. Tööstuslikult eraldab kondipress lihamassi ja kondimassi. Lihamassi tegemisega kasutatakse lihatoodetes ära kõik inimtoiduks kõlblik. Lihamassi tootmise kõrvalproduktina tekkiv kondimass töödeldakse ümber kondijahuks või söödetakse näiteks karusloomadele. Inimtoitu seda ei lisata.
  • Kui vanasti kestis liha soolamine mitu kuud, sest sool määriti lihale ja jäeti nõnda soolduma, siis tänapäeval valmib sink 1-2 päevaga. Singi tooraine sisse pritsitakse soolvett. Seejärel paigutatakse soolveega pritsitud sink trumlitesse ja masseeritakse, et tagada soola kiirem imendumine lihasse.
  • Täissuitsuvorsti tegemiseks kulub rohkem vaeva kui poolsuitsuvorsti tegemiseks, sest suitsutamise ja kuivatamise protsessid on pikemad. 100 g täissuitsuvorsti tegemiseks kasutatakse 170 g liha.
  • Selleks, et vähendada suitsutatud toodetel kantserogeenseid aineid, kasutavad tööstused suitsu suunamist läbi vesifiltri, mis eraldab osa kantserogeensetest ainetest ja tahma. Samuti kasutatakse toiduainete suitsutamisel suitsutuspreparaate, mis toodetakse pärissuitsust, kuid sisaldavad vähem lisaaineid. Suitsutamise eesmärgiks on anda tootele meeldiv välimus, lisada suitsumaitset ning pikendada toote säilivust. Suitsu tekitamiseks on võimalik kasutada erinevaid puiduliike – kadakas, pöök, tamm, lepp ja kask.
  • Apelsinimahla toodetakse spetsiaalsetest mahlaapelsinidest. Ühe liitri apelsinimahla valmistamiseks kulub 10 apelsini.
  • Õlle oder on valitud eriti suurte terade ja madala valgu sisalduse järgi. 100 g odralinnaste valmistamiseks kulub umbes 110 g õlle otra. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub umbes 167 g odralinnaseid.
  • Puhastes tingimustes toodetud õlu säilitab oma kvaliteedi avamata pakendis, pimedas ja jahedas hoides aasta ning enam. Tänu õllepärmiga kääritamisele on õlle loomulik happesus, alkoholi ja süsihappegaasi sisaldus täpselt sellised, mis teevad temast säilitusainete vaba toidu etaloni.
  • Saku Koduõlle „vaat“ ehk korraga valmiv kogus on ligi 100 tuhat liitrit, A. Le Coq’is on kasutusel lisaks ka 200 tuhande liitrised „vaadid“. Kuus valmib ainuüksi ühes Eesti õlletööstuses 6,6-9,6 miljonit liitrit õlut ja karastusjooke, lisaks muidu jooke.
  • Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1485. Tegevus hoogustus pärast Põhjasõda, kui alad liideti Venemaaga. 1825. aastal tehti esimesed katsed kasutada viinaajamiseks vilja asemel kartulit. Paarkümmend aastat hiljem algas Eesti piiritusetööstuses enam kui sajandi kestnud kartuli võidukäik. 19. sajandil hakati viinaköökide asemele rajama moodsaid piiritusevabrikuid. Üks neist, Liviko, tegutseb tänini samas asukohas Tallinnas Tartu maanteel. (Allikas: Otu Ibius. Ühe tööstusharu ajaloost. Tallinn, 1977).

Huvitavat lugemist

Huvitavat lugemist piimatoodete valmistamisest leiad Piimaliidu infoportaalist

Põnevaid fakte leiva ajaloost

Põnevaid fakte jäätise ajaloost ja jäätise söömisharjumustest

Põnevaid fakte õlle ajaloost

Põnevaid fakte lihast

Kuidas valmib leib?

Kuidas valmib jäätis?

Kuidas valmib õlu?

Millest on tehtud šokolaad?

Kuidas valmib martsipan?



← Tagasi