tooraine

Hea toidu tegemiseks on vaid parim küllalt hea

Maitsva toidu tootmine saab alguse koostööst põllu- ja loomapidajatega, leivatootjatel veskitega. Tootjad eelistavad osta põhitooraineid Eestist, toetades sellega kohalikku põllumajandust. Vaid neid tooraineid, mida Eestis ei kasvatata või mida ei piisa, tuuakse kohale piiri tagant. Koostööpartnereid valides jälgivad tootjad, et tagatud saaks sama kõrged puhtuse- ja kvaliteedinõuded kui tootjatel endilgi. Loomulikult kannavad tootjad koos farmeritega hoolt ka selle eest, et kasutatav tooraine oleks vaba geneetiliselt muundatud organismidest. Nõnda saab olla kindel, et eestimaalase toidulauale jõuab vaid hea toit nii traditsioonilisest kui ka mahepõllumajandusest.

Kas teadsid, et…

  • Eestis on 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, mis harivad ligi 938 800 hektarit põllumajandusmaad. Teravilja kogusaak on ligi miljon tonni. Eestis toodetakse üle 721 000 tonni piima, millest vaid 60% jääb Eestisse, ülejäänu läheb ekspordiks. Eestis kasvatatakse 249 000 veist, sealhulgas 96 200 piimalehma, enam kui 700 000 siga ning 90 200 lammast ja kitse.
  • Eesti piimatööstused tarbivad päevas 1600 tonni piima, valmistades sellest enam kui 300 sorti piimatooteid.
Eestis valmivad kõik piimatooted toorpiimast, piimapulbrit toorainena ei kasutata. Vaata videot Eesti piimatootmisest Piimaliidu infoportaalist.
  • Eestis juuakse inimese kohta kaks klaasi piima päevas ning süüakse aastas 32 kg sealiha ja 38 kg leiba-saia.
  • Kõik eksootiliste ja tsitruseliste viljade mahlakontsentraadid tuuakse riikidest, kus on nende viljade parimad kasvutingimused, nt. apelsin Brasiiliast, ploom Ungarist, ananass Taist ja viinamari Hispaaniast.
  • Eestis märkimisväärse võimsusega linnasetehaseid ei ole, kuid alates 2010. aastast on jälle hoogu kogumas linnaste valmistamiseks sobiva odra kasvatamine. Ehk jõutakse kunagi ka jälle linnase kasvatamiseni – Eestimaal elab ettevõtlik rahvas.

Balti- ja Põhjamaade suurim seakasvatus asub Eestis

Lihatoodete valmistamisel on oluline värske ja kvaliteetse tooraine olemasolu, mis tagab toodete parimad maitseomadused. Kogu tootmisahela omamine võimaldab lihatoodetes kasutada oma farmides kasvatatud kodumaist sealiha ning seeläbi tagada toodete kõrge kvaliteedi. Nii näiteks kuulub Rakvere Lihakombinaadile Balti- ja Põhjamaade suurim seakasvatussüsteem, millesse kuulub 25 seafarmi ja kus kasvatatakse aastas enam kui 250 000 nuumsiga. Oma seafarmid on ka Atria Eestil. Kuidas käib elu Rakvere seafarmis? 

Oder võib erineda, maitse mitte

Igal aastal kasvatavad paljud farmerid üle Euroopa otra, millest vaid väike osa sobib õlle valmistamiseks. Näiteks ainuüksi A. Le Coq’i aastane teravilja tarve on üle 9000 tonni. Odralinnaseid ostetakse aastaste lepingute alusel linnasetehastest, mis on võimelised pakkuma sobivat kvaliteeti ja kogust. Kuna odra kasvutingimused kajastuvad sellest saadava linnase ekstrakti struktuuris ja kompositsioonis, siis õllemeistri põhitöö on kohandada tootmist selliselt, et muutused linnase kvaliteedis ei muudaks õlle maitset.

Kuidas piim jõuab piimapakki?

Vaata videot



← Tagasi