Energiajoogid

ENERGIAJOOGI OHUTU TARBIMISE KOGUSED

Energiajooke kasutavad täiskasvanud inimesed enesetunde ergutamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks. Energiajookide tarbimisel on oluline säilitada mõõdukus, et mitte ületada kofeiini ohutu tarbimise koguseid, mis täiskasvanutel on 300 mg. Sarnase koguse kofeiini saab täiskasvanu 1000 ml energiajoogist. Lastel on kofeiini ohutu tarbimise koguseks aga vaid 2,5 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas, mille võib saada juba 250 ml energiajoogist. Kõrge kofeiinisisalduse tõttu ei soovitata alla 16-aastastel koolinoortel energiajooke tarbida. Loe sellest lähemalt.

Tabelis on ära toodud energiajoogi ohutu tarbimise kogus kehakaalu kilo kohta. (horisontaaljoon kilod, vertikaaljoon energiajoogi tarbimise ohutud kogused)

Tabelis tehtud arvestuses on kasutatud kofeiinisisaldust 30 mg/100 ml kohta. Konkreetse toote kofeiinisisaldus on märgitud toote pakendile.

MIS ON ENERGIAJOOK?

Energiajookide all peetakse silmas kofeiini sisaldavaid ergutusjooke. Nimest hoolimata ei sisalda energiajoogid rohkem energiat kui teised tavalised karastusjoogid. Jookide “energia” tekib ergutavatest ainetest, mis aitavad kasutada ära organismi enda energiavarud. Energiajoogid erinevad teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja/või taimsete ekstraktide oluliselt suurema sisalduse poolest.

MIDA SISALDAB ENERGIAJOOK

Energiajook sisaldab ergutavaid toimeaineid, millest levinuim on kofeiin. Lisaks sellele võib energiajoogis olla ka tauriini, glükoronolaktooni, kreatiini, hõlmikpuu- (ehk ginkgo-), ženšenni- ja piimohakaekstrakti. Samuti on paljudesse energiajookidesse lisatud B-grupi vitamiine.

Ergutavad toimeained

Kofeiin

Kofeiini leidub enam kui 60 taime lehtedes, seemnetes või viljades. Neist tuntumad on kohv, tee, kakaooad ja guaraana. Kofeiin ergutab kesknärvisüsteemi – muudab enesetunde erksaks, peletab ajutiselt väsimuse, suurendab nii vaimse kui ka füüsilise töö võimet ning parandab keskendumisvõimet. Ergutav mõju kestab mõned tunnid sõltuvat kofeiini kogusest ja inimese ainevahetusest.

Kofeiin suurendab rasvade lõhustumist ning rasvhapete kasutamist lihaste energiaallikana. Samuti parandab aju ja lihaste varustamist hapniku ning toitainetega.

Samas tõstab kofeiin vererõhku, suurendab südamelöökide arvu ja südame töö efektiivsust. Kofeiin toimib ka diureetikumina ehk vee väljutajana. Eesti poodides müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus on umbes 26 – 35 mg 100 ml kohta ehk 500 ml purk sisaldab umbes 150-175 mg kofeiini. Võrdluseks – üks suur tass (200 ml) kohvi sisaldab 100 mg kofeiini. 

Tabel. Energiajookide kofeiinisisaldused mg/liitri kohta

Tabelis tehtud arvestuses on kasutatud kofeiinisisaldust 30 mg/100 ml kohta. Konkreetse toote kofeiinisisaldus on märgitud toote pakendile.

Tauriin

Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub inimese organismis: ajus, silmavõrkkestas, südame- ja skeletilihastes. Toiduainetest sisaldavad tauriini liha, kala, karbid, pähklid, seened ja oad. Tauriin vähendab krampide teket ja mõjutab hormoonide eritust, valutundlikkust ning keha soojusregulatsiooni. Tauriini keskmine päevane toidust saadav kogus on 100 mg. Ühe energiajoogiga saab inimene tauriini ligikaudu viis korda rohkem. Tauriini ohutu tarbimise kogus on 1000 mg kehakaalu kilo kohta ehk 60 kg inimesel 60 g. Sellise koguse tauriini saab inimene u 15 liitrist energiajoogist. Euroopa Toiduohutusamet avaldas 12. veebruaril 2009 teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et energiajookide regulaarsel tarbimisel saadav  tauriini kogus ei põhjusta ohtu inimese tervisele.

Guaraana

Guaraana on Brasiilias kasvava ronipuu seemnetes sisalduv stimuleeriva toimega aine, mida on kasutatud ravimtaimena tuhandeid aastaid. Taimega seostatakse palju positiivseid mõjusid, nt sooritusvõime parenemine, rasvapõletamine, haiguste ennetamine, mälu paranemine, meeleolu ning potentsi tõus. Guaraana kõrvaltoimed on samad kui kofeiinil.

Glükoronolaktoon

Glükoronolaktoon on aine, mida inimese keha toodab glükoosi ehk suhkru omandamisel sidekoe moodustamiseks. Samuti leidub seda ainet taimedes. Toidust saab inimene glükoronolaktooni 1,2-2,3 mg päevas. Energiajookidest võib glükoronolaktooni saada sadu kordi enam, sest jookide glükoronolaktoonisisaldus on 2000-4000 mg/l. Suurim ohutu tarbimise kogus on 1000 mg kehakaalu kilo kohta ehk 60 kg inimesel 60g. Sellise koguse glükoronolaktooni saab inimene ligi 25 liitrist energiajoogist. Euroopa Toiduohutusamet avaldas 12. veebruaril 2009 teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et energiajookide regulaarsel tarbimisel saadav  d-glükoronolaktooni kogus ei põhjusta ohtu inimese tervisele.

Vitamiinid ja muud ained

B-vitamiinid

Energiajookidele lisatakse tavaliselt B-rühma vitamiinide hulka kuuluvat niatsiini, B12-vitamiini ja pantoteenhapet. Mõnda jooki on lisatud ka C- ja E-vitamiine ning inositooli ja koliini. Paljud B-vitamiinid mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi. Ühest energiajoogist saab B-rühma vitamiine kas päevase koguse või rohkemgi. Allpool on ära toodud näited energiajookidesse lisatud B-vitamiinide kogusest 100 ml kohta ja sulgudes osakaal päevasest soovituslikust toitumiskogusest:

B12-vitamiin 1-2 μg (40-80%)
Niatsiin 8 mg (50%)
Pantoteenhape 2 mg (33%)
Riboflaviin 0,56-0,6 mg (40-43%)
B6-vitamiin 1,8-2 mg (129-143%)

Ehkki enamuse B-vitamiinide ületarbimise kahjulikkuse kohta puuduvad tõendid, tuleb märkida, et puuduvad uuringud nende pikaajaliste mõjude kohta inimorganismile.

C-vitamiin

C-vitamiin ehk askorbiinihape osaleb kudede ja hammaste moodustumises. Samuti toimib see kehas antioksüdandina ehk kaitseb keha vananemisprotsesside eest. C-vitamiini saab puuviljadest, marjadest ja taimedest. Energiajookidest saab C-vitamiini u 30 mg/100 ml, mis on 37,5% päevasest soovituslikust annusest.

E-vitamiin

E-vitamiinidena tunneme rasvlahustuvaid tokoferooli ja tokotrienooli, mis osalevad kehas rakumembraani struktuuri säilitamises. Samuti toimivad nad antioksüdantidena, E-vitamiine sisaldavad pähklid, taimeõli, toidurasvad ja täisteratooted. Energiajookidest saadakse E-vitamiine ligikaudu 4,0 mg/100 ml ehk umbes 33,3% päevasest soovitatavast kogusest. Suurtes kogustes võib E-vitamiin takistada A-, D- ja K-vitamiinide omastamist.

KOFEIINI SISALDAVAD JOOGID

Kofeiini sisaldavad energiajookide kõrval ka koolajoogid, kohv, tee, sh roheline tee ja chai tee, kakao ja šokolaad. Müügil on ka kofeiini sisaldavad närimiskummid ja toidulisandid.

Milline on kofeiini mõju?

Kofeiini mõju on väga individuaalne. Kofeiin imendub u 45 minuti kuni ühe tunni jooksul ning selle mõju kestab kehas mitu tundi ja võib häirida ka unetsüklit. Sellest tulenevalt ei soovitata juua kofeiini sisaldavaid jooke paar tundi enne uinumist. Kofeiinitundlikele inimestele, rasedatele naistele ja lastele võib kofeiin juba väikestes kogustes tekitada südamepekslemist ja üle keha värisemist.

Kofeiini ohutu tarbimise kogused

Täiskasvanud inimesele on ohutu tarbida kofeiini kuni 300 mg päevas, see on umbes kolm suurt tassi (200ml) kohvi või 1000 ml energiajooki. Noorte ja laste jaoks on kofeiini ohutu tarbimise kogus 2,5 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. 40 kg kaaluva lapse puhul on ohutuks koguseks vaid 100 mg kofeiini, mille ta võib saada 300 g šokolaadist, väikesest purgist (250 ml) energiajoogist või ühest suurest tassist (200 ml) kohvist.

KOFEIINI OHUTU TARBIMISE KOGUSED KEHAKAALU KOHTA (mg/kg)
(vertikaaltelg kehakaal kilodes, horisonaaltelg päevane ohutu kofeiini tarbimise kogus kehakaalu kilo kohta)

Tabelis tehtud arvestuses on kasutatud kofeiinisisaldust 30 mg/100 ml kohta. Konkreetse toote kofeiinisisaldus on märgitud toote pakendile.

Tervisele ohtlikku vedelikupuudust tekitavad kofeiini sisaldavad joogid-maiustused siis, kui nendes sisalduv kofeiini kogus kokku on u 500 mg ööpäevas. Enamusele inimestele mürgine kofeiinikogus on 20 mg kehakaalu kohta ehk 70 kg kaaluva inimese puhul 1400 mg. Sama koguse kofeiini saab inimene 14 suurest tassist (200 ml) kohvist või 9-10 purgist/pudelist (0,5 l) energiajoogist.

Juuresolevalt jooniselt on näha kofeiini kogust pakendi või annuse kohta koola- ja energiajookides, tees, kohvis ja šokolaadis.

Joonis. Kofeiini kogused jookides ja šokolaadis tassi või annuse kohta

Allikas: Helle Margrete Meltzer@ al Risk assessment of caffeine among children and adolescents in the Nordic countries. TemaNord 2008:551. Nordic Council of Minister, Copenhaagen 2008; http://www.norden.org/da/publikationer/publikationer/2008-551.

TASUB TEADA

Energiajooke kasutavad täiskasvanud inimesed enesetunde ergutamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks. Energiajookide tarbimisel on oluline säilitada mõõdukus, et mitte ületada päevaseid kofeiini ohutu tarbimise koguseid, mis täiskasvanutel on 300 mg ja lastel 2,5 mg/kg kehakaalu kohta. Sarnase koguse kofeiini saab täiskasvanu 3 suurest tassist (200 ml) kohvist või 1000 ml energiajoogist. 40 kg kaaluva lapse puhul on ohutuks koguseks 100 mg kofeiini, mille ta võib saada 300 g šokolaadist, väikesest purgist (250 ml) energiajoogist või ühest suurest tassist (200 ml) kohvist. Tarbitud päevase koguse teadasaamiseks tuleb arvestada kõikide päeva jooksul tarvitatud kofeiini sisaldavate jookide ja maiustustega.
Energiajookide tarbimist on soovitav vältida:

Energiajoogid ja sportimine

Energiajooke ei soovitata kasutada spordijoogina nende kõrge kofeiinisisalduse tõttu. Energiajook ei varusta organismi sportimise käigus kaotatud vedeliku ega elektrolüütidega, sest energiajoogis sisalduv kofeiin suurendab vedeliku kadu ja tõstab vererõhku. Kui spordides energiajooki tarbida, tuleks see segada veega.

Energiajoogid ja rasedus

Energiajookide tarbimine raseduse ajal pole soovitav kõrge kofeiini ja/või muude ergutusainete sisalduse tõttu, mis võivad suurendada raseduse katkemise ohtu. Euroopa Liidu toiduteaduskomitee SCF on tõdenud, et kofeiini ohutu tarbimiskogus rasedatel on 200 mg päevas. Seejuures tuleks kofeiini sisaldavaid jooke tarbida eelistatult koos toiduga. Samuti ei soovitata kõrge kofeiinisisalduse tõttu tarbida energiajooke last rinnaga toitvatel emadel.

Energiajoogid ja riskirühmad

Kofeiini sisaldavaid jooke, sh energiajooke tasub vältida südamehaigetel, vähese kontsentreerumisvõimega hüperaktiivsetel, söömishäiretega inimestel, diabeetikutel ja ravimeid ning alkoholi tarbivatel inimestel.

Energiajoogid ja alkohol

Ehkki pole uuringuid, mis kinnitaksid energiajookide ning alkoholi koostarbimise negatiivseid mõjusid, ei soovita Euroopa Liidu toiduteaduskomitee (SFC – Scientific Commitee on Food) neid kahte koos tarbida. Kofeiinisisalduse tõttu suurendavad energiajoogid vee väljutamist organismist, sama teeb ka alkohol. Samal ajal aktiivse liikumisega, nt tantsimisega võib energiajoogi ja alkoholi koosmõju tekitada vedelikupuudusest ajendatud terviseprobleeme.

Energiajoogid ja lapsed

Kõrge kofeiinisisalduse tõttu ei sobi energiajook alla 16-aastastele koolilastele janu kustutamiseks või toidukõrvaseks. Kõrge kofeiinisisaldus võib tekitada lastel une- ja keskendumishäireid, sõltuvusprobleeme ning halvendada luude mineraliseerumist, mis on eriti intensiivne kasvuspurdi ajal. Samuti tuleb tähele panna, et erinevatest jookidest ja maiustustest saadav kofeiini kogus ei ületaks päevas 2,5mg/kg kehakaalu kohta. Sarnase koguse kofeiini saab laps näiteks 300 g šokolaadist või väikesest purgist (250 ml) energiajoogist või suurest tassist (200 ml) kohvist. Tasub meeles pidada, et nagu teisedki karastusjoogid, on energiajoogid happelised ja sisaldavad tavaliselt suhkut. Seetõttu tekitab nende pidev tarbimine probleeme ka laste hammaste tervisele.

ENERGIAJOOKIDE MÄRGISTAMINE

Hetkel kehtib Euroopa Liidu riikides komisjoni 18. juuli 2002 direktiiv 2002/67/EÜ kiniini ja kofeiini sisaldavate toiduainete märgistamise kohta, mille kohaselt peavad joogid, mis sisaldavad üle 150 mg kofeiini liitri kohta (v.a tee- ja kohvijoogid), kandma toote nimetusega samas vaateväljas märget „kõrge kofeiinisisaldusega“.
Alates 13. detsember 2014 tuleb kõrge kofeiinisisaldusega joogid või toidud, millesse on lisatud kofeiini, märgistada järgmiselt: „Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele“. See märge peab olema lisatud joogi nimetusega samasse vaatevälja. Lisaks peab olema viide kofeiini sisaldusele väljendatuna mg/100 ml (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1169/2011).

Energiajookide tarbimine Euroopa Liidus

Euroopa toiduohutusameti (EFSA) 2012. aasta alguses läbi viidud uuringu eesmärgiks oli vaadelda energiajookide tarbimist erinevates vanuserühmades ja hinnata energiajookides sisalduvate toimeainete tarbitud koguseid, nt kofeiini kogust. 2012. aasta alguses läbi viidud uuringus osales 52 000 inimest 16st Euroopa Liidu riigist. Eesti uuringus ei osalenud.
EFSA avaldatud raporti kohaselt tarbivad energiajooke enim noored (10-18aastased). Nendest 68% on joonud energiajooke vähemalt korra eelnenud aasta jooksul. Noored joovad kuus keskmiselt 2,1 liitrit energiajooke. Energiajookide tarbimine oli levinum 15-18aastaste seas. Regulaarselt, vähemalt 4-5 korda nädalas manustasid energiajooke 12% kõikidest energiajooke joovatest noortest. Need noored jõid energiajooke kuus keskmiselt 7 liitrit. Korraga vähemalt liitri energiajooki tarbivaid noori oli 12% noortest energiajookide joojatest.
Täiskasvanutest (18-65) oli tarvitanud energiajooke uuringule eelnenud aasta jooksul 30% vastanutest. Täiskasvanud jõid energiajooke keskmiselt 2 liitrit kuus. Energiajooke tarbisid enamasti 18-29aastased noored täiskasvanud. Regulaarselt, vähemalt 4-5 korda nädalas tarvitas energiajooke 12% kõikidest energiajookide tarbijatest. Need noored täiskasvanud jõid energiajooke keskmiselt 4,5 liitrit kuus. Korraga vähemalt liitri energiajooki joovaid noori oli 11% täiskasvanud energiajookide tarvitajatest.
Uuringus osalenud 3-10aastastest lastest oli energiajooke tarbinud eelmise aasta jooksul 18% vastanutest. Suurim osa neist olid 6-10aastased. Laste keskmine energiajookide tarbimine nädalas oli 0,49 liitrit.

Energiajookide kasutus alkoholiga ja sportimisel

Täiskasvanud energiajookide tarbijatest tunnistas 56% ja noortest 53%, et tarbivad energiajooke alkoholiga. Selliseid vastuseid andsid enam 25-30aastased ja 15-18aastased. Sportimisel manustas energiajooke 52% täiskasvanutest ja 41% noortest energiajookide tarvitajatest. Energiajookide kasutamine sportimisel oli tavalisem 50-65aastaste ja 10-14aastaste vastajate seas.

MÜÜDID

Energiajookides on väga kõrge kofeiini sisaldus

Eesti poodides müüdavate energiajookide kofeiinisisaldus on umbes 26 – 35 mg 100 ml kohta ehk 500 ml purk/pudel sisaldab umbes 150-175 mg kofeiini. Võrdluseks – üks suur tass (200 ml) kohvi sisaldab 100 mg kofeiini. 

Energiajoogid sisaldavad keelatud koostisaineid

Energiajookide toiduohutuse nõuetele vastavust kontrollib Eestis Veterinaar- ja Toiduamet ning Euroopa Liidus Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Energiajookides kasutatakse ainult toiduohutuse seisukohalt lubatud ja kontrollitud koostisaineid. Energiajoogid sisaldavad kofeiini, suhkrut ja vett. Lisaks kofeiinile sisaldavad energiajoogid paljusid teisi ergutavaid aineid nagu guaraanat ning tauriini või glükoronalaktooni. Samuti võib energiajookides leiduda B-rühma vitamiine ning vitamiinisarnaseid ühendeid, nt inositooli või koliini.

Energiajoogid on tervisele ohtlikud

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) antud teadusliku analüüsi kohaselt on energiajookide mõõdukas tarbimine tervele täiskasvanud inimesele ohutu. EFSA on andnud energiajookide ergutusainete ohutuse kohta teadusliku hinnangu 1999. aastal ja täiendanud seda 2003. aastal. Energiajookide kofeiinisisaldus pole nii kõrge, et oleks tervele täiskasvanud inimesele mõõduka tarbimise korral kahjulik. Mõõdukas tarbimine tähendab täiskasvanute puhul seda, et energiajoogi kogus ei ületata päevas enam kui 1000 ml. Samas ei soovita tootjad alla 16-aastastel noortel ja lastel energiajooke tarbida kofeiini kõrge sisalduse tõttu janu kustutamiseks või söögi kõrvale.

Energiajookidest saab rohkem energiat

Ei saa. Energiajookide ergutav mõju tuleneb sisalduvatest ergutusainetest, milleks tavapäraselt on kofeiin. Energiajoogid sisaldavad enam-vähem sama palju energiat kui teised karastusjoogid.

Alkoholi ja energiajooke võib koos tarbida

Energiajookide ja alkoholi koostarbimise kahjulikkust on seni vähe uuritud, mistõttu teaduslikult tõendatud fakte on vähe. Samas pole nende koostarbimine soovitatav. Kofeiinisisalduse tõttu suurendavad energiajoogid vee väljutamist organismist, sama teeb ka alkohol. Samal ajal aktiivse liikumisega, nt tantsimisega võib energiajoogi ja alkoholi koosmõju tekitada terviseprobleeme vedelikukaotuse tõttu.

Energiajooke võib juua janu kustutamiseks

Energiajooke kasutavad täiskasvanud inimesed enesetunde ergutamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks. Energiajookide tarbimisel on oluline säilitada mõõdukus, et mitte ületada päevaseid kofeiini ohutu tarbimise koguseid, mis täiskasvanutel on 300 mg. Energiajookide liigse tarbimisega kaasnevad samad kahjulikud mõjud nagu liigse kohvi või koolajookide joomisega: keskendumishäired, masendus, ärevus ja unetus. Pidev ja rohke kofeiini sisaldavate jookide tarbimine tekitab ka kofeiinisõltuvust. Alla 16aastastel noortel ja lastel ei soovitata energiajooke tarbida kõrge kofeiinisisalduse tõttu, mis võib tekitada lastel une- ja keskendumishäireid, sõltuvusprobleeme ning halvendada luude mineraliseerumist, mis on eriti intensiivne kasvuspurdi ajal.

Energiajook on sama mis spordijook

Ei ole. Spordijoogid ei sisalda tavaliselt kofeiini ja neil puudub ergutav mõju. Spordijookides on suhkrut ja soola lisatud sellises vahekorras, et jook imenduks organismi paremini kui tavaline vesi. Spordijoogi ülesanne on taastada organismi veevarud pikka aega kestnud pingutuse järel. Energiajook ei varusta organismi sportimise käigus kaotatud vedeliku ega elektrolüütidega. Pigem vastupidi – energiajoogis sisalduv kofeiin suurendab vedeliku kadu ja tõstab vererõhku.

Eestis on energiajookide müük alla 16aastastele keelatud

Energiajookide müügile pole Eestis seatud seadusandlikke müügipiiranguid. Samas võib kauplus kehtestada ostupiirangu omal äranägemisel. Energiajookide tootjad on seisukohal, et kofeiini kõrge sisalduse tõttu ei ole alla 16aastastel noortel ja lastel soovitav energiajooke tarbida janu kustutamiseks ega ka toidu kõrvale.

KKK

1. Millest on energiajoogid tehtud?

Energiajoogid sisaldavad kofeiini, suhkrut ja vett. Lisaks kofeiinile sisaldavad energiajoogid paljusid teisi ergutavaid aineid nagu guaraanat ning tauriini või glükoronalaktooni. Samuti võib energiajookides leiduda B-rühma vitamiine ning vitamiinisarnaseid ühendeid, nt inositooli või koliini.

2. Mis on kofeiin ja kuidas see mõjutab inimorganismi?

Kofeiin on alkaloid, mida leidub enam kui 60 taime lehtedes, seemnetes või viljades, näiteks kohviubades või teepõõsa lehtedes. Kofeiin mõjutab ergutavalt inimese kesknärvisüsteemi, vähendab väsimustunnet ning lisab elujõudu. Ergutav mõju kestab mõnest tunnist 10 tunnini, sõltudes tarvitatud kofeiini määrast ja inimese personaalsest ainevahetusest.

3. Mis on tauriin ja kuidas see mõjutab inimorganismi?

Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub inimese organismis: ajus, silmavõrkkestas, südame- ja skeletilihastes. Toiduainetest sisaldavad tauriini liha, kala, karbid, pähklid, seened ja oad. Tauriin vähendab krampide teket ja valutundlikkust ning keha soojusjuhtimist ning mõjutab hormoonide eritust.

4. Mis on guaraana ja kuidas see mõjutab inimorganismi?

Guaraana on Brasiilias kasvava ronipuu seemnetes sisalduv stimuleeriva toimega aine, mida on kasutatud tuhandeid aastaid ravimtaimena. Toime põhineb seemnete kõrgel kofeiini- ja tanniinisisaldusel. Taimega seostatakse palju positiivseid mõjusid, nt sooritusvõime parenemine, rasvapõletamine, haiguste ennetamine, mälu paranemine, meeleolu ning potentsi tõus. Guaraana kõrvaltoimed on samad, mis teistel kofeiini sisaldavatel toodetel.

5. Mis on glükoronolaktoon ja kuidas see mõjutab inimorganismi?

Glükoronolaktoon on aine, mis tekib inimorganismis glükoosi ehk suhkru omandamisel. Ainet toodab inimese keha sidekoe moodustamiseks. Samuti leidub glükoronolaktoonI taimedes.

6. Kas mõni organisatsioon on andnud hinnangu energiajookide ohutusele?

On. Euroopa Liidus kontrollib toiduainete ohutust Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Eestis Veterinaar- ja Toiduamet. EFSA on andnud energiajookide ergutusainete ohutuse kohta teadusliku hinnangu 1999. aastal ja täiendanud seda 2003. aastal. Samuti on EFSA andnud teadusliku hinnangu tauriini ja glükoronolaktooni turvalisuse kohta 2009. aastal.

7. Milline energiajookide koostisaine liigtarbimine võib põhjustada kõrvalmõjusid?

Energiajookide tervist kõige enam mõjutav koostisosa on kofeiin. Kofeiini suhtes tundlikele ja riskirühma kuuluvatele inimestele võib ka väike kofeiinikogus põhjustada südamepekslemist, värisemist, närvilisust ja vererõhutõusu. Noortel ja lastel võib kofeiini tarbimisega kaasneda keskendumishäired, ärevus- ja pingetunne ning uneprobleemid. Kofeiini kõrvalmõjuks on ka sõltuvuse teke aine suhtes.

8. Milline märgistus peab olema energiajookidel?

Hetkel kehtib Euroopa Liidu riikides komisjoni direktiiv, mille kohaselt peavad joogid, mis sisaldavad üle 150 mg kofeiini liitri kohta (v.a tee- ja kohvijoogid), kandma toote nimetusega samas vaateväljas märget „kõrge kofeiinisisaldusega“.
Alates 2014. aasta algusest tuleb kõrge kofeiinisisaldusega joogid või toidud, millesse on lisatud kofeiini, märgistada järgmiselt: „Kõrge kofeiinisisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele“.

9. Miks ei soovitata energiajooke tarbida lastel, rasedatel ja kofeiinitundlikel inimestel?

Noortel ja lastel võib kofeiini tarbimisega kaasneda keskendumishäired, ärevus- ja pingetunne ning uneprobleemid. Kofeiini kõrvalmõjuks on ka sõltuvuse teke aine suhtes. Kofeiini suhtes tundlikele ja riskirühma kuuluvatele inimestele võib ka väike kofeiinikogus põhjustada südamepekslemist, värisemist, närvilisust ja vererõhutõusu. Raseduse korral võib eriti suur kofeiinikogus suurendada raseduse katkemise ohtu.

10. Kas lapsed tohivad energiajooke tarvida?

Mõõduka tarbimise korral ei ole energiajoogid üle 16aastaste noorte tervisele kahjulikud. Mõõdukas tarbimine tähendab seda, et ei ületata kofeiini soovituslikku päevast tarbimiskogust kehakaalu kohta. Energiajookide liigse tarbimisega kaasnevad samad kahjulikud mõjud nagu liigse kohvi või koolajookide joomisega: keskendumishäired, masendus, ärevus ja unetus. Pidev ja rohke kofeiini sisaldavate jookide tarbimine tekitab ka kofeiinisõltuvust. Tasub meeles pidada, et nagu teisedki karastusjoogid, on energiajoogid happelised ja sisaldavad enamasti suhkrut. Seetõttu tekitab nende pidev tarbimine probleeme hammaste tervisele.

11. Kui palju kofeiini sisaldavad erinevates pakendites müüdavad energiajoogid?

Eestis müüakse energiajooke 250 ml, 330 ml, 500 ml, 1000 ml ja 1500 ml suurustes pakendites.
Energiajookide kofeiinisisaldused mg/liitri kohta

Tabelis tehtud arvestuses on kasutatud kofeiinisisaldust 30 mg/100 ml kohta. Konkreetse toote kofeiinisisaldus on märgitud toote pakendile.

12. Kas kasulikum on juua tass kohvi või purk energiajooki?

Nii kohvi kui ka energiajookide tarbimisel peab täiskasvanud inimene juhinduma päevastest soovituslikest kofeiinikogustest ning võtma arvesse oma tervisliku seisundit. Terve täiskasvanud inimese jaoks on soovituslik kofeiini tarbimise kogus 300 mg päevas. Kofeiini sisaldavaid jooke ei soovitata tarbida südamehaigetel, alla 16aastastel lastel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel ning koos ravimite või alkoholiga.

13. Millised toiduained sisaldavad kofeiini ja kui palju?

Kofeiini on kohvis, tees, energia- ja koolajookidest, kakaos ja šokolaadis. Müügil on ka kofeiini sisaldavad närimiskummid ja toidulisandid. Tassis kohvis (200 ml) on ligi 100 mg kofeiini ja mustas tees (200 ml) 40 mg kofeiini. Energiajoogi väikses purgis (250 ml) kofeiini on ligi 80 mg kofeiini. Koolajoogi pudelis (330 ml) u 43 mg kofeiini. Šokolaadis (100 g) ligi 38 mg.

14. Kes vastutab laste ja noorte energiajookide tarbimise eest?

Laste puhul vastutavad lapse tervislike toitumisharjumuste kujundamise eest lapsevanemad, noorte puhul ka noored ise. Ka teised noortega tegelevad organisatsioonid nagu kool, huvikoolid või -ringid võivad mõjutada noorte toitumisvalikuid. Energiajookide müümine ja ostmine on lubatud, ükski õigusakt ei ole seadnud piiranguid energiajookide müümisele.

15. Kas kauplus võib keelduda müümast energiajooke lastele ja noortele?

Toiduseaduses ei ole energiajookidele seatud müügipiiranguid. Samas võib kauplus kehtestada ostupiirangu omal äranägemisel.

16. Kes kontrollib energiajookide müümist ja turundamist?

Energiajookide toiduohutuse nõuetele vastavust kontrollib Eestis Veterinaar- ja Toiduamet ning Euroopa Liidus Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). Reklaami järelvalvet teostab Eesti Tarbijakaitseamet.

17. Kui palju energiajooke müüakse Eestis aasta jooksul?

Täpne info energiajookide müümise kohta puudub, kuna müügiarvestuses kajastatakse neid ühes karastusjookidega.

18. Millised tagajärjed on energiajookide või muude kofeiini sisaldavate jookide liigsel tarbimisel?

Kofeiini liigne tarbimine tekitab keha värisemist, närvilisust, ärevust, masendust, kõhuvaevusi ning halvimal juhul ka südame rütmihäireid.

19. Kui suur annust kofeiini/energiajooke on tervisele kahjulik?

Kofeiinimürgitus tekib enamusel inimestel 20 mg kofeiinist inimese kehakaalu kohta. Näiteks 70 kg kaaluvale inimese jaoks on mürgine kofeiiniannus 1400 mg. Sellise koguse kofeiini saab 14 suurest tassist (200 ml) kohvist või 9 – 10 purgist/pudelist (500 ml) energiajoogist.

LISAINFO

Toitumise põhitõed http://www.toitumine.ee/toitumise-pohitoed-2/

Euroopa Toituohutuse ameti arvamus energiajoogi kahe komponendi ohutuse suhtes.
http://agri.ee/index.php?id=57491&highlight=energiajoogi

EFSA uuring energiajookide tarbimisest Euroopa Liidus erinevates vanuserühmades. “Gathering consumption data on specific consumer groups of energy drinks. External scientific report 2013.” http://www.efsa.europa.eu/en/supporting/doc/394e.pdf

Euroopa Toiduohutusameti arvamus energiajookide ja nende koostisainete mõju ja ohutuse kohta: Opinion on additional information on “energy” drinks (expressed on 5 March 2003) (PDF) http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out169_en.pdf

Euroopa Toiduohutusameti kodulehekülg
http://www.efsa.europa.eu/en/aboutefsa.htm

Eesti Veterinaar ja Toiduameti kodulehekülg
http://www.vet.agri.ee/

Eesti Toiduainetööstuse Liit / info@toiduliit.ee / www.toiduliit.ee


← Tagasi